Jõulud lähenevad kiiruga. Tuleb veel vaid paar korda magama minna ja siis ärkangi juba kodus, maja täis piparkoogi hõngu ja kuusk ehitult kamina kõrval. Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis ei jõua seda aega ära oodata! Samas ei taha ma, et see liiga kiirelt kätte jõuaks, sest vastasel juhul on jõulud möödas ja tuleb tagasi kooli põrutada. Jõulude tähistamist siin ei kujutaks ma mitte mingil juhul ette - jõulud ilma lumeta pole õiged jõulud.
Kui keegi huvi tunneb, et kuidas mul siin läheb, siis võin teile vastata, et hästi. Trennid on jätkuvalt tapvad, kuid naerust ja pisaratest ( mis on põhjustatud naerust - Kajeli ma igatsen sind siia, sest keegi ei naera siin koos pisaratega ) puudust veel ei tule. Oleme teinud juba paar võistlust ja tulemused lähevad loodetavasti ülesmäge kuni tipuni välja. Järgmine nädal on fall break, aga ega meile puhkust ei anta! Me sõidame Floridasse võistlema. Parem oleks, et meil hästi läheb :)
Kui üle-eelmine aasta ( 11. klass ) pidi ennast aeg-ajalt vägisi kooli vedama ja 12.klassis juhtus ka ette päevi, kui kohe üldse ei tahtnud kooli minna, siis ülikooliga on asjalood teisiti. Ma küll pole enam kindel, et kas psühholoogia on just see eriala, mida ma õppida tahan, aga kõik tunnid on huvitavad ja haigutama kipun vahel harva.

Eile oli järjekordne mäng. Inimesed hakkavad juba esmaspäeval ootama laupäevast mängu ja nädala lõpu poole on kohe tunda, et elevus inimeste seas kasvab. Esmaspäeval tehakse plaanid kelle juures mängu vaadatakse ( juhul, kui see ei toimu kodustaadionil ) , teisipäeval mõeldakse välja, et mida süüa tehakse. Kolmapäeval valitakse välja riided, mida kanda ja kui garderoob tundub tühjana, siis käiakse neljapäeval kiiruga kaubanduskeskuses, et endale mõni lilla või kollane riideese soetada. Ja reedel ollakse nii vaimustuses, et siis ei jää midagi muud üle, kui vaid oodata mängu. Ja laupäev algabki ..

Esialgu tuuakse staadionile päris Mike the Tiger, kuid hiljem jookseb platsil ringi tema.

GEAUX TIGERS!